Hop Out!

Olen neliteist, mu nimi on Olivia. Minu parima sõbranna nimi on Jane. Me oleme lahutamatud, kuigi tülisid tuleb ette vahel. Mul on pruunid lainelised juuksed ja hallid silmad.
Sätin end parasjagu kooli jaoks valmis, kui kuulen telefonihelinat ning torman vastama. "Jah?" küsin selgel häälel. Alguses kuulen ainult vaikust. "Ahjaa, Olivia. Tahtsin ainult küsida mis sa selga paned," vastas Jane. Jooksin kapi juurde ning otsisin välja oma lemmikjaki. "Panen endale selle valge pluusi, selle seeliku ja teksajaki," sõnasin kindlalt. "Okei, tsau!" kuulsin Janet ütlemas ning kõne katkeski.
"Kallis! Koolibuss on kohal, tee ruttu!" karjub ema teisest toast. Haaran voodilt oma asjad ning jooksen ruttu välja, kuid buss sõidab just minema. "Damn, jälle," pobisen omaette. Kõnnin garaaži juurde ning otsin oma tõukeratta.
"Sa tulid sellega kooli?" imestab Jane nähes roosat tõukeratast. Ma noogutan. Jane muigab. "Tule, jääme veel hiljaks," kamandab ta mind. Ruttan oma klassi poole. Parajasti on algamas kunstitund. Istun Lola kõrvale. "Eemm, Olivia, me pidime koos istuma," sõnab Jane. Raputan pead. "Ei, me ei pidanud,"vaidlen vastu.
Jane kõnnib ükskõikselt Kerli kõrvale. Õpetaja astub klassi ning sätib asju lauanurgale. "Täna hakkame me maalima, "sõnab õps ning palub võtta kõigil paberid lauale." Värvid leiate kapist. Igale lauale läheb üks pott rohelist,kollast ja punast. Nende värvidega maalite vastavalt oma tahtmisele pildi."
Jane tormab kapi juurde ja võtab rohelise purgi värviga ning keerab korgi pealt. Et jõuda oma kohale peab ta minu ja Lola pingist mööda minema. Niipea kui ta jõuab minu juurde komistab ta, terve rohelise purgi värv määrib mu lemmikjaki. "Vabandust," püüab Jane vabandada ning määrib mu jakile veel rohelist värvi. "Lihtsalt lõpeta!" käratan ma talle ning lükkan ta purgiga eemale. Kuulen kuidas Jane kihistab naerda.
Peale tunde lähen kindlal sammul Jane juurde." Kuidas sa võisid? "küsin tema käest. Ta püüab üllatunud nägu manada. "Mida?"ei mõista ta. Ohkan ning asetan käe puusa. "See oli sul ette plaanitud. Tahtsid rikkuda meelega minu jaki, noh, said oma tahtmise. Ma olen väsinud juba sinu lollustest!" paiskan talle ning lahkun tema juurest ükskõiksel moel. "Sa oled lollakas!" hõikab Jane mulle veel järgi. Näitan talle keskmist sõrme ja kõnnin edasi.
"Lola, minu juurde saad?" küsin oma pinginaabrilt. Ta noogutab. "Ma tulen siis kohe peale kooli või?" uurib ta minult. Kehitan õlgu ja sõnan: "Kui sulle sobib."

Peale tunde läksin koos Lolaga enda juurde. Ennem läksime poodi ja ostsime sealt pitsat ja popcorni. Õpime sinu juures ära ka, pakkus Lola. Olin nõus.Kedagi polnud kodus. Võtsan ketsid jalast ja viskasan jaki pessu. Enda toas lülitan arvuti sisse ja hakkan chattima." Võib olla läheks jutukasse. Saaks sõpru," räägib Lola. Kiiresti avan uue neti lehekülje ja login sisse esimesse jututuppa, mis mul mõtteist mõlgub. "On see sinu kasutaja?" küsib Lola ja osutab kasutajale Olli2. Ma noogutan. "Sa peaksid nime ära vahetama, ei usu eriti, et kellegile see nimi silma jääb," naerab Lola ning hakkab uut nime mõtlema. "Pane candygirl2," soovitab ta ja trükib sisse nime. "Kõlab perfektselt minu jaoks," vastan Lolale.
"Esimene kirjutaja!"hõikan rõõmsalt. Lola on parasjagu köögis ja teeb pitsat soojaks.Kuuldes, et esimene kirjutaja on juba, tormab ta kiiruga minu tuppa ja jääb põnevusega ekraani silmitsema.
Robo Boy : terekest kah J
Candygirl2 : Tsau!
Robo Boy: mis teed?
Candygirl2 : sõbranna on siin. Mõtlesime, et võiks sõpru otsida.
Robo Boy : hakkame siis sõpradeks?
Candygirl2 : okei. Diil.
Robo Boy : tegelikult. Kus sa elad?
Candygirl2 : vaata mu profiili.
Robo Boy : Juba vaatasin. Ja ma elan seal samuses, mõtlesin tegelikult kinno minna täna. Oleksid nõus ? kutsud oma sõbranna ka ja mina tulen üksi. Sobib?
Candygirl2 : loomulikult.
Robo Boy : ootan teid kell 6 õhtul sillal.
Candygirl2 : me tuleme sinna!
"Me lähme välja!" kriiskab Lola ja hüpleb mööda tuba ringi. Rahustan ta maha. "Ma pean saama ennem kodus käia. Mul pole midagi selga panna," paanitseb Lola. Ma muigan. "Me võime ju käia sinu juures ka. Pole ju eriti palju maad sinna või mis?" räägin sõbrannale. Ta noogutab.
Vahetan riided ja korjan oma kompsud kokku ning hakkan koos Lolaga tema juurde minema. Tee peal kohtan Janet. Näen, et tal on käes mängusüstal. Ta möödub minust, muigab ning pritsib mu seelikule vett. "Paras sulle!" naerab ta. Vaatan pahaselt talle otsa ning pöördun Lola poole. "Saan ma sinu juures püksid ära kuivatada ?" küsin sõbranna käest. Lola manab näole naeratuse ning sõnab kindlalt: "Muidugi!"
Lola kodu on hubane, tema ema on lahke. Ta on valmis alati aitama mind. Võtsime kossid jalast ja kõmpisime Lola tuppa. "Mis sa sellest arvad?" küsib Lola minu käest ja viibutab topi minu nina ees. Kehitan õlgu. "Arvan, et sinine pole sinu värv. Sulle sobib rohkem kollane," vastan talle. Tüdruk asub jalamaid kappi tuustima. Viimaks võtab ta riiulilt kollase T-särgi. Noogutan.
Otsin sahtlist fööni ning torkan juhtme stepslisse. Kohe kattub tuba vastiku müraga. "Mis teed?" uurib Lola, kes just vannitoast oli väljunud. "Üritad pükse kuivatada? Parem laena midagi mu kapist. Mul on lühikesed teksad, need sobivad sulle küll." Püüan kinni püksipaari ning jooksen vannituppa riideid vahetama. Samal ajal lülitab Lola fööni välja ja paneb minu püksid radiaatori peale kuivama.
"Valmis! Lähme!" hüüan Lolale.Kõnnin Lolaga sillale, kuid kedagi pole siiamaani näha. Istume pingile ja jääme silmitsema järve. " Hei, candygirl! " hüüab keegi. Pööran pea hääle suunas ja näen poissi enda suunas liikumas. Tõusen kärmelt püsti ja kõnnin vastu. " Tsau! " sõnan poisile. Lola jookseb meie juurde. "Mis filmi me vaatama läheme? " küsib Lola ja toetab oma käe minu õlale. "See on teie valida," vastas poiss. Jälgin pingsalt, ammulisui poisi silmi. "Olivia, on sinu kõik korras?" uurib Lola ja viibutab oma kätt minu silme ees. Toibun. "Jah," vastan õhinal."Peaksime minema hakkama. Muidu, mu nimi on Madis, " lausub poiss.

Kinos istusin Lola ja Madise vahel. Läksime vaatama romantilist komöödiat, sest nagu selgus, Madisele meeldivad sellised filmid.Madis võttis mul tasakesi ümbert kinni. Loomulikult alguses ma kohkusin, kuid pärast tundsin end nii isegi mugavalt. Naljakas. Lola vaatas küll meid vahpeal kahtlase pilguga, ma ei teinud sellest väljagi ja arvatavasti Madis ei näinudki seda."Mis sul selle Madisega on? Vahetate telefoninumbreid ja lepite kokkusaamisi uuesti, " küsib Lola. Mu kõhtu tulevad liblikad ning ma punastan. "Ta on lihtsalt tore inimene," vastan Lolale. "Kas siis toreda inimesega peab kohe esimesel kokkusaamisel flirtima?" uurib Lola. Suunan pilgu rutuga maha. "Ma ei flirtinud. Lihtsalt ..," vaidlen vastu."Lihtsalt mida?" tahab Lola teada. Löön käega. "Ah ei midagi!" sõnan siis."Pean minema," meenub Lolale ja ta jätab minuga hüvasti. "Helistan sulle siis kui midagi toimub!" Kõnnin edasi, vajun mõtetesse. Mulle tulevad meelde need ajad kui olin Janega. "Miks sa pöörasid end minu vastu?" küsin endalt. "Me olime parimad sõbrad, aga nüüd - see kõik on kadunud. "Kodus. "Tsau mamps!" hõikan emale ja võtan jalanõud ära, viskan nad kappi. Longin enda tuppa ja login jutukasse. Lola on sees oma kasutaja Pimbo83'ga. Candygirl2 : tsau!Pimbo83 : Jouks!Candygirl2 : Mis teed?Pimbo83 : just vaatasin oma telefoni sõnumeid ja kõnesid. jane on saatnud mulle 5 sõnumit ja helistanud oma 15 korda.Candygirl2 : mida tema veel tahtis?Pimbo83 : ma ei tea. vaata oma moblat.Tõusen arvuti tagant ja võtan jaki taskust mobiili. "7 sõnumit ja 13 vastamata kõnet. Mis tal viga on?" räägin endamisi. Avan esimese sõnumi.Sorri Olivia. Ma kahetsen kõike mida ma sulle teinud olen. Lepiks ära? vms sa arvad? Igal juhul - ma ei jäta enne kui me lepime.Järgnevad sõnumid olid samasugused. Kirjutasin talle vastu:Okei, ma lepin sinuga ära. Olgu see viimane kord, mil sa teed mulle nii!Jäin ootama tema vastust.
Istun tagasi arvutitoolile ja kirjutan Lolale.Candygirl2 : ta tahab minuga ära leppida ja ma olin nõus. tegin ma õieti?Pimbo83 : ära minu käest küsi, ma pole ekspert. lihtsalt oota, mis ta kostab selle peale. pean nüüd minema, näeme !Panen arvuti kinni ja istun voodile ning jään silmitsema mobiiltelefoni.

Kuulen tasast piiksumist, avan silmad ning avastan, et olen jäänud magama. Võtan voodilt telefoni ja loen sõnumi läbi. "Et siis ma pean temaga homme kell 2 kokku saama," teen järeldusi. Asetan mobiili lauale nign lähen ise kööki süüa tegema. Keegi koputab uksele, pühin käed käterätiga puhtaks ja lähen avama. "Olivia! Suured uudised. Jane peab kolima!" karjub Lola ja kilkab rõõmust. Jään teda vaatama kui tolvanit. "Ja miks see hea on?" uurin sõbrannalt. Lola lööb käsi kokku. "Issake, ta ei häiri enam su elu!" seletab tüdruk. "Ja kunas täpsemalt ta kolib?" tahan teada. Lola kehitab õlgu. "Mulle ütles, et nädala pärast," vastab Lola ja jääb mõtlikuks. Tüdruk kohmitseb oma kotis ning tõmbab välja kaks dvd-d. "Hakkame filme vaatama," pakub Lola. Noogutan. "Ma teen hetkel küll süüa endale, aga löö kampa. Mul peaks kapis olema popcorni ka. Vaata palun," räägin Lolale. Ta teeb nii, kuidas palutud. Panen võileivad taldrekule ja viin suurde tuppa. "Vaatame õudukat!" lunib Lola. Ohkan, kuid nõustun siis. "Lähen toon morssi ka," sõnan talle ja liigun köögi suunas. Tagasi tulen suure morsi kannu ja kahe tassiga. "Hakkas!" hõikab Lola, arvates, et olen ikka veel köögis. "Ai, mu kõrvad," kisendan vastu. "Ups, arvasin, et oled köögis," vabandab Lola. Parasjasti on kõige põnevam koht. Me mõlemad pugime popcorni ja oleme hirmunud nägudega. Kuulda on ukse kriginat ning samme. "Appii!" karjub Lola, viskab popcorni kausi käest ja ronib diivanile. "Totakas, mu ema tuli koju," rahustan Lolat."Tüdrukud, mis te siin teete?" uurib ema. Lola naeratab. "Õhtust proua Lein," sõnab tüdruk. "Mamps, me vaatame kõigest filmi," seletan emale. Ta noogutab ning kõnnib enda tuppa."Palun võta volüümi järgmine kord vaiksemaks," hoiata Lolat. "Tundub, et ma pean hakkama vist minema," lausub Lola. Kehitan õlgu. "Kui sa just tahad," vastan Lolale. --//--Hommik. Mu telefon piniseb. Vajutan äratuse kinni ja ajan end üles. Käin pesemas ja vahetan ööriided päevaste vastu. Helistan Lolale. "Lähme koos kooli?" küsin ta käest. "Sorri, aga ma lubasin juba Janega minna. Anna andeks. Lihtsalt, et me elame ju teineteisest suhteliselt kaugel ja nagunii ei saaks eriti," vabandab Lola."Ei noh, sellest pole midagi. Eks me siis näeme koolis," sõnan Lolale ja katkestan kõne. Võtan enda koolikoti, mobiili ja võtmed ja ruttan alla. "Ema, mul pole aega süüa," ütlen emale, kui ta tahab mulle võileiba pakkuda. Buss ootab, ruttu jooksen sinna ja hüppan sisse. Otsin tühja koha ja istun sinna. "Tohib istuda?" küsib üks tüdruk minu käest. Tõmban veits koomale ja sõnan lahkelt: "Ikka!""Mis su nimi kah on?" tahab tüdruk teada. Naeratan talle. "Olivia. Ja sinu nimi?" vastan küsimusega. "Kristiine," lausub tüdruk. "Ma käin su paralleelikas." "Huvitav, ma pole sind küll koolipeal näinud," imestan siis."Ma jõudsin siia alles eile hommikul," naerab Kristiine. "Lahe soeng," sõnan tüdrukule. "Ähh, ma vihkan oma juukseid," lööb Kristiine käega.




poolik:S