London Bridge

Tantsutund on lõppenud, tüdruk vahetab riided ja väljub tantsukoolist. Ta kõnnib bussipeatusesse ja ootab bussi. " Hei London ! Sa homme tuled Sannu juurde ? " küsib Fedora ja võtab Londoni kõrval istet. " Ta on juba tagasi või ? Ära jama ! Ma ei usu , et saan . Hmm , kui ma hüppan viiendalt korruselt siis võib olla vigasena saaks . Tead ju , et mul ei lubata . Mis teha , vanemad ei muutu . Pealegi ees on lahutus ja ema tahab kolida eemale , " vastas London ja otsis taskust pileti ning astus bussi . Bussi viimasest pingist kõlas vile. Tüdruk kõndis kiirel sammul viimasesse pinki. " Georg , mida sa siin teed ? " imestas London ja võttis poisi kõrval istet. " Ma igatsesin sind nii väga , " Georg võttis tüdrukul piha ümbert kinni ja suudles teda. London tõukas poisi eemale. " Georg , kõik on läbi . Mul on sinust kõrini. Saa aru , sa vahetad tüdrukuid kui sokke , " rääkis London ja tõusis pingist, et bussist väljuda. Tüdruk saatis veel poisile õhusuudluse õrritamiseks ja hüppas viimaselt bussiastmelt maha. Uksed sulgusid ja buss sõitis minema. Londin jälgis Georgi, poiss pööras end ümber ja asetas käed aknale. London tõstis käe ja näitas poisile keskmist sõrme. " Nii jobu ei saa lihtsalt olla , " naeris tüdruk endamisi ja kõndis edasi. Ta jooksis rutuga trepist ülesse ja lõi ukse pauguga lahti, nagu alati. Kõndis kiiruga oma tuppa ilma, et oleks emalegi midagi öeldnud. " Maddy , ma olen kodus , " sõnas ta ja tõstis tuhkru endale sülle. " Jätsin ta maha , finally ."" Ahjaa , Fedora kutsus mind Sannu juurde . Mõtlesin tegelikult sinuga täna kokku saada , aga plaanid muutusid . Andesta , " rääkis London Kaidiga. " Bye ! "Londoni avas riidekapi uksed ja tiris sealt välja põlvteksad ja T-särgi. Tüdruk vahetas riided, pani arvuti kinni ja tormas telefoni ja võtmeid taskusse toppides korterist välja. Ta jooksis treppidest alla ja jäi ootama taksot." Sandra ! " karjatas London ja tormas kallistama heledapäist tüdrukut. " Täna läheb mölluks vä ? " küsis London ja astus uksest sisse. " Läheb läheb . Kolmas korrus , uks on lahti . Rahvas on enamjaolt kohal , " juhatas Sandra. London silmitses korruseid ja kõndis aeglasel sammul treppidest ülesse. London avas ukse, esimene, keda tüdruk märkas oli Georg. " Mida kuradit sina siin teed ? " tahtis London teada. Ta kõndis poisi juurde ja tiris ta kreatpidi üles. " Midamida ? Kas ma ei võigi siin siis olla ? " naeris Georg. London pööras pea kõrvale ja irvitas. " Kui ma veel seda irvet näen , siis läheb su näol halvasti , " sõnas London ja sülitas Georgile näkku. " So get over it ! " nähvas London veel ja kadus teise tuppa. " Fedora ! Tore ka sind siin näha , " ütles London ja istus kott-toolile ning krahmas Fedora käest joogi ning jõi selle koheselt ära. " Leidsid ikka aega , et siia tulla , " vastas Fedora. " Anna mulle veel drinki , " kamandas London sõpra. Fedora tegi nii nagu kästud. London jõi ka selle ära, nõudis veel juurde ja tõusis siis. Ta läks muusikakeskuse juurde ja pani oma lemmikloo mängima, heli keeras põhja. " Jeah , sweet about me . Nothing sweet about me , " laulis ta endamisi. Uksele koputati, London läks avama, jook käes. " Mis te lärmate siin ! " pahandas naabrimutt ja vaatas kurjalt otsa. " Muusika ja mina, nagu Bonnie ja Clyde. Ja kas Clyde on kunagi ilma Bonnieta ? EII ! " vastas London ja virutas ukse tädi ees kinni.
" London , oled sa arust ära ? " küsis Sannu. London raputas pead ja koperdas akna juurde. " Hei tips ! " hüüdis Georg ja lähenes Londonile. Tüdruk pööras end ümber ja vaatas poisile otsa. " Mida sa jälle tahad ? " küsis tüdruk. Georg naeris. " Sind ! " kõlas vastuseks. " Sa käi kuradile ! Kes üldse sinusugust peaks tahtma ? Mina mitte ! " sõimas London ja kõndis eemale. " Praegu olen ma lahke ja ei löö su nägu sassi ! " mainis tüdruk veel. Sandra istus Londoni kõrvale. " Miks ta peab olema nii tüütu ? " küsis London. Sannu kehitas õlgu. " Lase mu vennal end koju viia , " palus Sandra. London raputas pead. " Ma ei taha ! Kui teil on minust kopp ees siis , siis ma kõmbin koju , " vastas London ja tõusis. " Ei , sa ei pea. Las Matu viib su ära . Usu mind , see pole raske , " vaidles Sannu. London seisatas ja ohkas. " Okei siis , " sõnas ta. " Nohm , tsau siis ! " ütles London ja avas autoukse. " Oota ! " Matu haaras Londonil käest ja tiris ta tagasi autosse, ta suudles tüdrukut. " Oled sa segi peast või ? " kisendas tüdruk ja andis poisile kõrvakiilu. " Kamoon , sa oled Sannu vend ! SANNU vend ! " " Ja kas mulle siis ei tohigi keegi meeldida ? " küsis poiss vastu. " Käi kukele ! " nähvas tüdruk ja virutas ukse kinni.Tüdruk avas korteriukse ja sulges selle enda järel vaikselt. " Tüdruk ! Miks väljas kolad ? " kostis isa range hääl . " Hakake jah jälle pihta . Võin öelda , et teie jutt muutub aina igavamaks , olen seda juba sadu kordi kuulnud , " ütles London ja kõndis oma tuppa. " London , me olime mures , " sõnas ema, kes oli tütrele järgnenud. " Nii , nüüd räägi mulle mida sina selles vanuses tegid ! " vastas London ja jäi ootama mil ema rääkima hakkaks. " Noh ! " Ema lahkus sõnagi lausumata toast. " süümekad , " sosistas London ning otsustas magama jääda." Maddy , lase mul magada , " vingus London ja ajas tuhkrut oma voodist välja. " Sa ikka ei taha järgi jätta ! " Tüdruk tõusis voodist, hõõrus silmi ja läks siis pesema. London tormas kööki ja teretas isa, kes parasjagu ajalehte luges. " Ema polegi ? " imestas tüdruk ja vaatas siis enda ümber. Isa vangutas pead. " Ta lahkus varakult sõnagi lausumata , " põhjendas isa ja asus tagasi ajalehe kallale.London kehitas õlgu, võttis koolikoti ja lahkus kodunt. Kooli jõudnud kõmpis ta otsejoones klassi. Tema laual oli kirjake. London avas selle ja luges :Noh, musirullike. Saaks kokku ?" Mida no ..? " ägestus London ja kortsutas paberlehe kokku ning viskas prügikasti. " Kallis , mind ei tervitagi ? " küsis Georg tüdruku käest. London vaatas pahuralt lauda. " Hei ! Neelasid keele alla või ? "Tüdruk tõusis ja virutas tugeva hoobi poisile kõhtu. " Terekest ka siis ! " irvitas London ja istus tagasi oma pinki. " Rahune ! Ma ei lähe õpetajale kitse panema aga tervitus oleks võinud olla viisakam , " sõnas Georg ja ajas end jalule." Kuhu ma siis veel oleksin pidanud lööma ? Annaksid nõu äkki ? Saan end veel parandada , " jäi London ootava pilguga Georgi vaatama. Poiss kõndis kiiruga oma pinki tagasi." Värdjas ," sisistas London.
,, London , oota ! " hõikas Fedora vahetunnil. London kõndis häirimatult edasi. " London , olen kuulnud , et .. " alustas Fedora. London pööras end äkitselt ümber. " Mida siis ? " Fedora vaatas maha. " Olen kuulnud , et sul on salajane austaja . "London irvitas. " Häh , nalja teed või ? " Ta kõndis edasi. " See pidi olema Matu , " jätkas Fedora.Tüdruk seisatas. " Mmatu ? Kas see on austamine - suudelda oma õe parimat sõbrannat . "Fedora lonkis Londoni kõrval, pilk maha surutud. " Palun ära tee mulle haiget , ma palun sind . Sa ju tead .. ! " sõnas Fedora ja eemaldus Londonist." Fedorale meeldib Mattias, kindlasti. Muidu ta ei oleks selline. Ta on kade ja kurb." rääkis London endamisi. Ta kõndis raamatukogu poole, kadus riiulite vahele ning otsis sobivat raamatut. " Ma võtan selle , " ütles tüdruk raamatukoguhoidjale ning asetas raamatu lauale. Hoidja noogutas, London pistis raamatu koolikotti ning lahkus. Ta istus aknalauale ja asus raamatut lugema." Hei London ! " hüüdis keegi. " Tõmba uttu , mul on sinust ka kõrini ! " vastas London Mattiasele. " Mis viga ? Miks sa nii käitud ? "" Ah et miks ? Sest sa meeldid mu parimale sõbrannale ja ma ei taha pahandusi . Kui ta peaks meid koos nägema , arvab ta et meie vahel toimub midagi , " pomises London ja luges raamtut edasi. Mattias noogutas. " Mõistan . " " Sa ei tea mõhkugi sellest . Totakas Mattias ! " sosistas London endale ja kõndis klassi. " Pst ! " sosistas Sannu. " London , tuled täna parki ? " London pööras end vargsi Sannu poole. " Mhm , kuidas siis muidu ? " vastas ta ja jälgis õpetajat. " Sorri , aga mu vend pidi ka tulema , " rääkis Sannu edasi ja kortsutas kulmu. London lõi käega. " Fedora , ole siis täna kena , " naeris London tasa sosistades pinginaabrile sõnumi. Fedora ainult punastas ning kritseldas midagi vihikusse." Ema , ma jään täna hilja peale natukene . Meil on vaja teha rühmatöö . Loodan , et mõistad , " jättis London emale teate ning jooksis pargi suunas . " London , " kuulis tüdruk kedagi hüüdvat." Teeks äkki nii , et sa ei jookseks mul alatasa järgi . "" Anna andeks , tahtsin vaid .. " alustas Matu ning kallistas Londonit. " Get off me ! " kisendas London ja peksis õrnalt poissi, mille tagajärjel too lõpetas ning kadus silmist. " Sa oled ikka tore inimene küll , " nuuksus Fedora, kes oli just parki jõudnud." Kas mina olen nüüd süüdi , et ta kallistas mind ? "" Ei , sa oled süüdi selles , et lasid end kallistada . London , sa oled valelik ! " sõnas Fedora ning müksas sõpra. " Hakkad sa kunagi mõistma , et sõprus on olulisem kui armastus ? " sosistas London ning istus kiigule.

" Kuhu sina jäid ? " uudishimutses Sannu." Ma .. ma unustasin , " valetas London." Hea küll ! " nõustus Sandra." Tsau ! " lisas London ja katkestas kõne.London istus voodile ja jäi mõtlikuks. " Loodan, et Fedora andestab. "

[ järgmine päev ]

" Jälle kooli , " nukrutses London ja tõusis voodist, et end kooliks valmis panna. Tüdruk võttis oma koolikoti ja lahkus korterist. Vihma tibutas, päikest polnud. Taevas oli üleni hall. London hakkas just üle tee minema, kui teda tabas auto. Autojuht peatas sõiduki ja jooksis Londoni juurde. " Oled kombes ? " küsis autojuht. " Helistage kiirabile ! " Peagi oli kuulda sireene, tüdruk tõsteti kanderaamile ja toimetati lähimasse haiglasse. Niipea, kui tüdruku vanemad õnnetusest teada said, tormasid nad haiglasse. Ema nuttis tütre voodi kõrval, isa lohutas abikaasat. " Teie tütar sai tugeva peapõrutuse, kahtlen , et ta midagi mäletab, " sõnas arst palatiukselt. Ema tõstis pea ja vaatas arsti kohkunult. " Mu tütar , " sosistas ema ja langetas pea. " Pean paluma teil preili Bridge hetkeks üksi jätta, " palus arst ja lahkus. Ema pühkis pisarad põskedelt, suudles tütar laubale ning lahkus palatist." Mis ka ei juhtuks, me oleme toeks ! " sosistas ema. London pilgutas silmi. " Jäid nad uskuma ? " mõtiskles tüdruk. " Usud sa, et meie tütrega saab kõik korda ? " uuris Chelsea ( Londoni ema ) oma abikaasalt Mattilt ( Londoni isalt ).Matt ohkas. " Tean vaid seda, et lahutus jääb katki. Meie tütre pärast olen nõus olema abielus nii kaua kui vaja. "Chelsea: " London on olnud alati mulle kõige olulisem, kuid arvesta, et sa pead nüüd oma armukesest loobuma !"Matt ehmus. " Kuidas sa teadsid ? " ei suutnud ta oma kõrvu uskuda." Arvad sa, et olen tõesti nii rumal ? " naeris Chelsea. " Iga kolmapäev helistas meile üks tundmatu number, ta otsis sind. Sina olid koosolekutel siis. "" Aga ma palusin tal mitte helistada ! " arutles Matt endamisi.Arst sisenes Londoni palatisse. " Jäid nad uskuma ? " küsis tüdruk doktorilt. " Kõik sujus perfektselt, " vastas Kevin. " Tänan, et kaasa mängisid ! " tänas London ja muigas." Võta heaks, aga miks sa tahad mängida, et oled mälu kaotanud ? " uuris Kevin." Ma tahan, et mu vanemad kokku jääksid, tahan, et mu parim sõbranna pööraks mulle natukene rohkem tähelepanu, " seletas London." Meelega jäid auto alla või ? " naeris Kevin." EI ! " kostus kindel vastus. " Praegu on mul lihtsalt võimalus teeselda . " " Arvesta, et pead nüüd siin vedelema nädal aega, " lausus Kevin." Olen arvestanud sellega, " vastas London.
**
" Kullake, me oleme siin! " hüüdis Chelsea palatiukselt. " Kes te olete? " küsis London.Chelsea langetas pea ja vaatas Mattile otsa. " Ta ei mäletagi, " ohkas naine ja istus tütre kõrvale. " Miks te mulle lilli tõite? " tahtis tüdruk teada." Need on sinu lemmiklilled, kollased roosid, " rääkis Chelsea." Tänan teid, aga poleks vaja olnud. Te ju isegi ei tea, kes ma olen, " tänas London ja asetas lilled kapile." Sul on õigus, me isegi ei tea, kes sa oled, " nõustus Matt." Matt, mida sa kavatsed? " imestas Chelsea ja müksas abikaasat." Sel tüdrukul on õigus, me ei tea, kes ta on. Me peaksime minema. Arvan, et meile öeldi vale palatinumber ka, " rääkis Matt edasi ja tiris Chelsead püsti. " Lähme! "" Isa teab, et mul pole mälukaotust olnudki, " sõnas London endale. Palatisse tormas Kevin. " London, mul on kahju. Ta sai jälile meile! " vuristas Kevin. " Oh, London. Mul on nii kahju! " isa uus naine oli just palatisse astunud ning tormas Londonit kallistama. London põles seest poolt, ta vihkas naist sedavõrd, et oleks võinud talle koheselt kallale hüpata nign unustada teesklused." Merylei, mida sina siin teed? " küsis just palatisse jõudnud Matt hämmeldunult. " Me ju leppisime kokku."" Ma ei suutnud, see vaene tüdruk. Ta tuleb meie juurde elama, saab parima ravi ja koduõpetajad! " rääkis Merylei õhinal." Mida sa plaanid? " küsis Chelsea." Tüdrukul on ju niimoodi mugavam. Kindlasti! Ja ma luban tema sõpradel külas käia, erinevalt sinust - Chelsea! " seletas Merylei edasi." Kes iganes sa ka ei oleks - ma olen sellega nõus, " sekkus London." See on Londonile parim, " ütles Matt Chelseale. Naine ohkas." Heaküll, " nõustus Chelsea." Auto ootab all, toimetame ta kohe tema uude koju! " kamandas Merylei. " Kus ratastool on? "" Tal on mälukaotus mitte halvatus. London suudab ise ka kõndida, " sõnas Kevin ja aitas Londoni püsti.
**
" See on sinu tuba! " tutvustas Merylei Londonile. " Loodan, et meeldib. Ahjaa, Theodor teatas, et esimesed külalised on ka juba kohal. Ma saadan nad siia. "" See on võimas! " muigas London, kui Merylei oli lahkunud ning hüppas voodisse." Kas sul polnud mitte mälukaotus? " küsis Fedora ukselt." Kes sa oled? " püüdis London teeselda. " Rõõmu võin ma ju ikka tunda. "" Fedora ja äsja õnnetuses olnud inimene ei tohiks end väsitada hüppamisega, " rääkis Fedora edasi ning asetas lilled Londoni öökapile. " Kus see teine külaline siis on? " tahtis London teada." Siin puuris, " sõnas Fedora ja osutas maas olevale puurile, kus silblis väike hamster. " Ahhaa! Sa tõid mulle lemmiklooma! " rõõmustas London. Fedora noogutas." Peaksin minema, tahtsin vaid teada, kas sinuga on kõik kombes. Sain vastuse oma küsimusele. Sa oled enam kui kombes, " lausus Fedora ja lahkus." Sa oled enam kui kombes , " matkis London ja tõstis puuri lauale.

" Tohib sisse tulla? " sõnas Mattias ja koputas uksele." Kas ennem poleks mõtekam end tutvustada? " küsis London ja pööras end ümber." Hah, sa tead vägagi hästi kes ma olen, " vastas Matu ja ulatas tüdrukule kingituse. " Ja sa peaksid siis teadma, et ma vihkan kingitusi, " nähvas tüdruk ja viskas paki voodile." Mis ajast? " ei saanud poiss aru." Tänasest - sinu kahjuks, " lausus London.Tüdruk istus voodiäärele ja jäi silmitsema hamstripuuri. Mattias istus Londoni kõrvale ja tegi ta põsele musi. " Kelleks sa end pead? " küsis London.Matu pööritas silmi. " Ja nüüd ütle mulle, et see ei meeldinud sulle, " ütles poiss." Meeldis, " muigas tüdruk. " Eem .. Sa peaksid tõesti minema hakkama. "London tiris Mattiase püsti ja lükkas siis enda toast välja ning sulges ukse. " Ohh Matu, " ohkas tüdruk ja libistas end mööda ust põrandale. " Tema msn. Mul on seda vaja ja ruttu ! "London kiirustas Merylei juurde jutule. Ta lõi pauguga ukse lahti ja vuristas kiirelt : " Mul on vaja arvutit ! "" Kuidas palun ? " küsis Merylei." Noh et. Ma saan seal endiste sõpradega suhelda ja .. võib olla saan ma mälu parandada, " püüdis London end välja vingerdada olukorrast." Jah, hea mõte. Ma lähen kohe ostma, " rääkis Merylei ning väljus oma toast ise endaette arutades. " Päris nutikas. Tõesti. Väga hea mõte! "" Nüüd kui saan arvuti, saan ma Matuga suhelda. Jess ! " rõõmustas London.Mõne aja pärast jõudis kohale Merylei, koos uhiuue laptop'iga. Ta tassis selle Londoni tuppa. " Loodan, et jäid rahule, " sõnas naine ja naeratas.Tüdruk asus kiiruga kirja kirjutama.

Mattias. Siin London. Mõtlesin, et võib olla sa võiksid mõnikord siia veel tulla, kui satud siiakanti. Või siis saadan Merylei sulle järgi. Merylei - isa uus abikaasa ja ühtlasi ka minu kasuema. Sa oled alati teretulnud siia. Ma .. Ma loodan, et minevikus pole ma sulle mitte midagi halba öelnud või teinud ja kui olen, siis unusta see kõik. Mõtle hetkel olevikule. ootan sind homme kell 14.00 oma tagaaias. Tuled ? Saada mulle vastus. Maga hästi.London (L)

London vajutas "send" ning pani arvuti kinni. " Ohh, Matu. Ma arvan, et olen sinusse armumas, " sosistas ta ning heitis seejärel magama.Öösel helises Londoni telefon. Tüdruk tegi unised silmad lahti ning vastas." Mhmh, " ütles tüdruk." Heii, magasid ? Vabandust. Ma tulen. Olen juba varem kohal. Tahan sind juba nii väga näha, tibu! " rääkis Mattias. " Loomulikult ma magasin, tobu. Mina tahaks sind ka juba näha. Aga, las ma magan edasi. Tsau! " sõnas London ning katkestas kõne ja vajus tagasi unne.
(hommik)
" Ma näen Matut! Ma näen Matut! " hõiskas London ning keksis mööda tuba öösärgis ringi. Tüdruk hüppas voodi peal ja naeris. Teener avas ukse, hoides käes hommikusööki. " Preili Bridge, ma vabandan teid segamast, aga hommikusöök on valmis, " rääkis ta. London naeratas ning noogutas peaga. Ta hüppas voodist alla ja asus sööma ise samal ajal arvutit tööle pannes. " Ta on saatnud mulle kirja ? " küsis London endalt ning vajutas uuele kirjale. " Ähh, Fedora ! " vajus London ära. " Oota ! Ta ei tea ju minu meiliaadressitki! " " See on kahtlane, " arutas London ning luges siis kirja sosinal ette.

London!
Loodan, et paraned. Pidin sulle lihtsalt ütlema. Mul on salajane austaja !! See on võib olla sulle tühine, kui minu jaoks mitte ! See on superuudis ! ta on mulle kirjutanud arvutis ja uurinud minu aadressi välja. Ta on saatnud mulle roose ja muid kingitusi. See on nii kena temast ! Ma olen nii õnnelik! Kui ma temaga kokku saan siis kindlasti pärast räägin sulle mis ja kuidas toimus ja kuidas lõppes. Aga ma olen lihtsalt nii õnnelik !Fedora (H)
" Või et salajane austaja ? Haha, lubage naerda ! " lausus London ning matkis naeru. " Kellegi haige nali järjekordselt ! " usun, et see on tõsiselt vinge ja ootan kindlasti kuidas teil läheb. Roosid ja kingitused ? Kõlab võimsalt. Olen õnnelik sinu üle. Paranen, tänan küsimast ! London" Kallis Fedora ! " kirjutas London ning luges iga sõna valjuhäälselt endale ette. " .. .. "

LondonLondon sättis juuksed korralikult üles, pani selga endale kleidi ja jalga plätud ning läks seejärel tagaaeda. Mattias ootas teda seal kimbu kollaste roosidega. "Hei päiksekiir," ütles Matu ja ulatas lilled tüdrukule. London pani roosid basseini äärde, et nad saaksid vett. "Asi on nii, et .. Oleksid sa mu tüdruksõber?" küsis Mattias häbelikult. London oskas selle peale ainult naeratada ja närviliselt alahuult närida. Mattias võttis tüdrukul käest nign vaatas talle silma. "Oled nõus?" kordas poiss uuesti. London kallistas Matut. "Jaa!" hõikas tüdruk. Mattiase telefon helises, poiss vastas. "Jaa .. Mhmh, ma ei ootand,et sa praegu helistaksid .. Ei, ma pole pahane .. Jah, kindlasti .. Näeme siis," rääkis poiss ja katkestas kõne. London kortsutas kulmu ja küsis: "Kes see oli?" Mattias pööras pea tüdrukult. "Ei keegi," kõlas lühike vastus. "Pean minema." Matu kõndis kiirelt aiast ära. "Mis sul viga on?" arutles London.MattiasNurga poe juures Mattias peatus ning jäi ootama. "Sina? Sina oledki see niinimetatud salajane austaja?" küsis tüdruku hääl. Matu pööras end ümber. "Mina see olen. Roosid meeldisid?" uuris Mattias. Fedora noogutas. Mattias võttis Fedora lõuast kinni ja suudles tüdrukut suule. Tüdruk ehmus. "Mis teed!?" sõnas fedora pahuralt ja andis Mattiasele kõrvakiilu. Tüdruk pühkis huuled käega ning kõndis kiirel sammul minema. "Me veel näeme!" karjus Mattias järgi. Poiss sisenes poodi. "Noh, said pildi?" küsis Mattias sõbralt. "Super laks tuli praegu. London saab kindlasti vihaseks," kinnitas Kevin. "Ma viin homme selle sinna. Siis saad oma pildid!" Matu naeris. "Paras Fedorale,"sõnas poiss.LondonTüdruk kõndis tagasi oma tuppa ning sulges end sinna. Seejärel pani ta arvuti tööle ning vaatas oma meile. Talle oli saadetud 1 kiri. Kiiruga hakkas London kirja lugema.Kallis!Ei, ma pole mingi puhas tüdruk. Ma mäletan, et plaanisin ükskord ühte mõrva, aga see ei õnnestunud. Tüdruk lihtsalt kaotas oma mälu. Praegu ta juba taastub. Sa võib olla arvad, et parimad sõbrannad nii ei tee, aga ta viskas lihtsalt nii üle. Ma ei suutnud teda enam välja kannatada. Loodan, et mõistad. Ja palun ära saada seda kirja mitte kellelegi, austaja. Kui see kiri sellele tüdrukule - Londonile - jõuab, olen ma surnud. Fedora "Mida?" ei suutnud London oma silmi uskuda. "Fedora plaanis selle." London võttis oma jaki, helistas Fedorale ning leppis temaga kohtumise. Kiirel sammul kõndis London kohvikusse. "Tulin nii kiiresti, kui suutsin, " naeris Fedora, kuid lõpetas selle peagi, nähes, et nendega oli liitumas veel üks isik. "Mattias?! Miks tema siia tuli?" küsis Fedora. London vaatas kurjalt sõbrannale otsa. "Sa igavene tõbras! Sina olidki see, kes tahtis mu elu lõpetada! On sul veel saladusi? Kui jah, siis lao aga lagedale. Meie sõprusega on nagunii lõpp! Mattias on ainuke inimene, kes on veidikenegi mõistev. Tema oligi su salajane austaja, sest ta tahtis välja nöörida kõik valed ja kõik su halvad kavatsused ning need mulle avaldada. Terve oma elu oled sa püüdnud mulle käkki keerata! Kurat, kelleks sa end pead?" ütles London. Fedora jäi imestunud pilguga Londonit vaatama. "Kuidas su isal ja minu tädil kah läheb? On nad juba abielus. No varsti oleme me sugulased, peaksime korralikult käituma. See oli alati mul plaanis- purustada su vanemate abielu, rikkuda sinu elu. Sina oled ju pidevalt mind võitnud, igas asjas. Ma olen sellest väsinud! Ja muide- kuidas su mälu tagasi tuli?" rääkis Fedora. "Sa tead, et mul pole kunagi olnudki mälukaotust. See oli vale, minu poolt. Mina purustasin jällegi sinu tädi ja minu isa vahelise armastuse. Hah, sa pole ainuke kavalpea. Pealegi- tik-tak. Kell tiksub, peagi on siin ka kohal, guess who? Politseinikud. Nad vahistavad su. Päris hea või mis?" irvitas London. Fedora kohkus ning pani jooksu.

"Deem, ta sai põgenema," vihastas London ja lõi jalaga vastu maad. Mattias vangutas pead. "Nad kuulutavad ta siis tagaotsitavaks. Meil on vaja uut plaani ja ma arvan, et tean, mis oleks selleks parim," rääkis Matu ja muigas. London jäi uudishimulikult poisile otsa vaatama. "Ma ei saa seda sulle praegu küll avaldada, tibu, kuid peagi saad sa teada," lisas Mattias veel ning jättis Londoniga hüvasti. "Fedora veel kahetseb, et ta siia ilma sündis," pomises Mattias ning pani käed taskusse.
__________________________________________________
Tüdruk seletas politseinikele asjalood ära ning kõndis koju. "Kullakene, me peame .. " alustas Merylei, kui London oli jalanõud jalast võtnud."Sina! Sa igavene mõrd! Mida sa õige kavatsed? Sina ja Fedora - paras paar. Te tahate minu elu põrguks muuta," nähvas London ja hõikas: "Theodor, vii see väärakas minema siit ja ära teda enam kunagi siia lase. Blokeeri tema pangakaardid ja muud särgid-värgid.""London, sa ei mõista," püüdis Merylei end olukorrast välja rabeleda."Ahah, ma mõistan seda vägagi hästi. Super selge on kõik," ütles London ja virutas oma toa ukse kinni."Mida ta endast küll arvab?" küsis London enda käest. "Täiesti tropp.""London, ava uks!" kisendas Merylei ja tagus rusikatega vastu ust. Kuulda oli ka Theodori häält: "Proua, te peate lahkuma kohe!"London irvitas: "Nüüd sa tead, mis tunne on olla ainuke lollike."
__________________________________________________________
"Isa, sa oled lõpuks ometi kodus!" rõõmustas London. "Ma pean sulle midagi rääkima.""Jah, ma kuulan," vastas isa."Asi on selles, et ma teesklesin oma mälukaotust ..," jätkas tüdruk."Ma tean, kallis," sõnas isa ja silitas tütre juukseid."Ja Merylei..," alustas London."Ma tean seda ka, tütreke. Ma olen sellega kursis," lohutas isa."Oh, kui tore. Siis ma ei peagi midagi seletama. Ainult niipalju, et Fedora on pigis," rõõmustas London."London, Fedora on surnud. Ta tappis end ise ära täna õhtul," seletas isa."Mida?" ei suutnud London uskuda."Jah, ta hüppas alla ühelt hoonelt," rääkis isa, kuid lõpetas jutu peagi, sest märkas, et mööda Londoni põski voolasid alla pisarad."Kuidas ta ..? Miks ta ..?" kokutas London."Tal olid nagunii rasked ajad ja ..," lausus isa.


**lõpp**


viimast lihvi pole veel teinud, niiet, vead võivad olla sees ja mõned arusaamatused.:D